TAOK rogain 2010 - Taevaskoja

Võib öelda, et TAOK rogaini nakatusin 2006 aastal ja "pisiku toojaks" ka sel aastal sama elamust nautinud reisikaaslane Väino. Ja nüüd võib öelda, et rogain ongi üks eesmärkidest, et treenida ja aastas kord oma rasvad ära põletada.
Seekordne eesmärk oli pereklassis pakkuda konkurentsi 2. kuni 4. kohani. Kui arvestada, et pereklassi stardinimekirjas ilutses eelmise aasta üldkokkuvõtte neljas koht, siis loomulikult polnud kõrgemaid sihte mõtet mõlgutada.
Selle aasta rogain erines eelmistest aastates põhiliselt selle tõttu, et suutsin läbida kogu 8 tundi ilma krampideta ja joostes (v.a. 3 veerandil, kui said vahele ikka lubatud paarikümnemeetrised jalutuskäike teha). Lõpus jälle ajanappuse tõttu polnud enam mahti jalutamiseks. Eks see meie rogaini jooksmise tempo on üsnagi erinev tavajooksu tempost ja on pigem visuaalselt erinev käimisest.
Aga algusest...
Hommikul oli kerge tõusta, sest üritus oli oodatud. Vastu tavasid polnud ka eelmisel õhtul mingit esinemist olnud. Kuna seekordne rogain oli tulnud "meie õuele" - Põlvamaale, siis võis kella panna tirisema alles lausa 6.30 peale (Põhja-Eestisse sõites ikka ~3.00).
Eelmisel õhtul olid asjad läbi mõeldud ja midagi kaduma ja katki ei läinud, nii saime väljuda Värskast 7.30. Taevaskoja risti jõudes nägime juba viitasid, mis juhatasid parklani. Aeg oli täpselt arvestatud. Kaisa pani riidesse ja lippas kaartide järgi. Mina valmistasin joogid ja ootasin põnevusega kaarte, et saaks kinnitust, kas rajaplaneeringul oleks võimalus ka auto juurde tulla tankima. Siiski selgus suhteliselt kohe, et pole mõtet võistluskeskust külastada. Kõik suuremad punktid olid ikka paisatud kaardi äärtesse. Nii tuligi vastavalt seljakotid pakkida ja valmistuda 8-ks tunniks. Raulilt saadud joogikott läks 1, 5 liitri joogiga Kaisa selga ja mina võtsin söögikoti koos vöökotiga, millel 0,5 liitrine joogipudel. Kaardil valitud punktid ühendatud ja mõõdetud, selgus, et distants linnulennul ~42km. Tundus palju, aga jätsime tagasituleku lõunaossa, kus palju võimalusi rajavalikus korrektuure teha, kui peaks olukord nõudma. Kuna starti oli minimaalselt 700m, siis pidi 15 min varem autost lahkuma. Jõudsime täpselt õigeks ajaks. Aga kuna meie numbriga värav oli tulvil sisenejaid, jäime ikka kokkuvõttes 30 sekundit !!! hiljaks. Valisime esimeseks punktiks 20 ja plaanisime võtta edasi paisjärvetagused KP-d ning edasi vahele jättes 43 võtta nurk puhtaks. Siiski olime kindlad, et ei lähe Mammaste suusaradadelt 34 võtma. Algus sujus, punktid olid õiges kohas. Esimene tõsisem orienteerumine algas 30- 59, kui olime suisa üksi joonorienteerumist harrastamas ja abiks ainult kompass, kaardil objektid puudusid. Vahetult enne sood oli küsimus, kas ikka oleme õiges suunas. Pikalt ei saanud mõelda, kui kuulsime hääli, mis andsid kindlustunde tagasi ja saime ka kaardiga kontakti. Samal ajal selgus, et vesi on külm. Ja ilma vette minemata me seda KP-d ei valluta. See oli algus, sest järgmine etapp oli veel hullem. Lisandus tõsine tõkkejooks, puud pikutasid 100m ulatuses. Edasi 50.ndasse minnes tekkis tunne, et soo ei lõpegi otsa. Siiski paistis varsti vare ja kõva maa oli selleks korraks jalge all. Jalad olid ikka päris kõvasti külmunud, aga õnneks olid paksemad sokid jalas ja enne suurt teed ületades sai jälle varbaid tunda. Punkt ise oli paras pähkel, suur mass sõelus reljeefis, mõni ehk juba kirus rajameistritki, aga siiski oli punkt olemas. Edasi lendas meist mööda grupp, kes tõenäoliselt plaanisid vähemalt 130 punkti koguda. Nende tempos oleks me ehk kilomeetri ka vastu pidanud ja siis ....
Jälle oli hea rahulik, ikka omas tempos. Joodud sai korralikult ja õigeaegselt. 40-s KP oli otsustamise koht. Vaja oli veevarusid täiendada. Ei hakanud riskima ja võtsime ette lisaringi 21-28. Enne 21 tegime allika juures 10 min peatuse, täitsime veenõud ja sõime banaani ning võileiba. Eriti raskeks kujunes jõelt tõus 28 juurde. Jalad muutusid trepil pakkudeks. Siiski taastusid samakiirelt. Edasi 55 ja 54 . Viimasega sai tehtud sama viga, mis paljud teisedki. Alumist varianti minnes jäi lugemata koht, kus pidi mäkke ära keerama. ~2 min viga. Üks suuremaid kokkuvõttes:) Ehk paar minutilist oli veel. Kahes kohas sai tehtud ristmikust möödajooks, mis maksid minuti. Kaisa kell lõpetas töö, kui oli joostud 36,1 km ja aega kulunud 5.42. Teine kell sundis otsustama, kuidas rada lõpetada. Tekkis kange tahtmine ikka kõik 5-sed KP-d ära võtta. Sai poole järgneva tunni jooksul mõõdetud kaardilt ja testitud jooksukiirust ja maastiku läbitavust. "Tempo" püsis ühtlasena 8-8,5 min km-le. 37 joogipunktise võtsime siis riski ja pöörasime 58-sse ja andsime valu. Enne jõge pidime ära pöörama, aga teeots jäi nägemata, ning jõgi juba paistis. Edasi jõe äärt pidi punkti. 38 tuli vasakult poolt ilma lõiketa minnes täiesti tuimalt asfaldi krossijooksuna. Oleks pidanud vist ikka paremalt metsa mööda minema. Aga enne punkti jõudsid sama teed tulnud Kobrase poisid. Küsisin neilt veel kas ikka jõuame. Vastus tuli reipalt, et "pool tundi ja 3,5 km -  lõdvalt !". Tänu suuremale seltskonnale jõudsime Kaisaga peaaegu sama tempot hoida. Enne 2km sihijooksu lõppu tundus, et jõuame ikka kenasti ja saame ka 39 ka ära võtta. Punkt käes, oli vaja üle kraavi ja lagedale ning finishi poole. Siiski selgus, et üle soo läksime, aga kraav jäi pisut paremale. Kaardi lugemiseks polud enam aega. Jõudsime maaribale, mis viis küll sillani, aga seoses ringiga, tuli jälle anda viimane, mis veel sees oli. Vahetult enne asfaltteelt ära pööramist sai ju veel viga tehtud ja Maarjaküla peateed pidi sisenetud, kuigi oli võimalik ka otse minna. Ikka tempot juurde veel. Siiski jõudis enne finish, kui kell oli kukkunud. Armuaega jäi 70 sekundid ! Nüüd võis seista ja rahuneda ja mõnuleda. Seni kuni jõudsime SI-mahalugemiseni sai veel viimane jook joodud, kaasa võetud shokolaad söödud ja info vahetatud klubikaaslase Taneliga. Tundus, et meil läks hästi ja pakkusin kohe oma tulemuse Tanelile välja, aga kui kuulsin, et nad said 132 punkti, millest küll 2 läks hilinemisega maha, minu rahulolu kadus hoobilt. Tundus et kõik on täna hea jooksu teinud ja tuleb leppida keskpärase tulemusega. Samas saabus ka info, et 2 võistkonda ongi KÕIK KP-d läbinud. Rahunesin veelgi ja asusume supijärjekorda. Keha kinnitatud, liikusime siiski tulemuste tabloo suunas. Nägemata veel tulemusi, teatas tahvli juures seisev peasekretär, et "ärge ära minge, teil on pereklassi auhind saada". No see tegi ikka tuju tunduvalt paremaks. Kohe ei uskunudki. Ja kui protokollist selgus, et olime napilt, just viimase riskantse otsusega võtta KP 58, võitnud II koha, saabus täielik rahulolu. Tervis pidas vastu ja eesmärk oli 100 % täidetud. Mida veel tahta ... Kui selgus, et pereklassi esikoht oli "ainult" 11 punkti kaugusel, siis tekkis kohe tahtmine uurida kaarti, et kas oleks veel olnud võimalus kusagilt aega ja punkte võita. Siiski arvan, et need vead, mis tegime planeerides ja metsas liikudes, poleks toonud rohkemat, kui ehk 5-6 punkti. Nii et Roosedele me siiski vastu ei saa ! Pealegi nende jooksule sai saatuslikuks KP 33 , mis röövis lisa 30min ja edasised plaanid üldkokkuvõttes kolme hulka pääseda.
Statistika: (Einar+Kaisa) Jooki 3,5+1,5L, 2+2 topelt vorsti-juustuleiba , 1+1 banaani, 2+2 batooni. 1+1 100gr energiageeli. Aeg 7.58.50, Tegelikult läbitud 52,5 km. Ära võetud kõik 5-sed KP.
Kui alates 2006-ndast, siis tiim Setod on perearvestuses õnnestunud tõusvas joones 5.,4.,3., 10.(tuli minul pooleli jätta palava ilma tõttu tekkinud krampide tagajärjel, Kaisa oleks ehk sama koha pealt jätkates kolme hulka vedanud ), ja nüüd siis 2.  Järgmiseks aastaks plaanid paigas :)

2 päeva hiljem
Jalad ikka kanged, aga kui püsti ära saad ja 10 sammu tehtud, siis juba lubab plastilisemaid liigutusi ka teha:) ja mõelda kuidas ja kus joosta järgmine rogain...