Siiski lühidalt ka eelmisest, 2011 Karepa rogainist . Treenitud sai eelmisel aastal tunduvalt rohkem. Septembris läbitud ka esimene maraton ja edukalt. Kohe alla 4 -tunni - 3.45. Ennustasin ärakukkumist ja see ei jäänud tulemata peale 33-ndat km.
Rogain ikka koos Kaisaga ja juba 5. aasta ning paanid tegime julged. Varustus oli hangitud korralik, mõlemal joogikott (mul suurem, koos toiduvaruga). Rada planeeritud- tundus normaalne variant.
Stardis olime õigeaegselt- ärevus sees. Kohe 200 m pärast, ristmikul , selgus, et meie varianti ei taheta üldse õigeks pidada, kaasa tuli ainult 2 võistkonda. Sai isegi veel kiirelt vaadatud, kas muuta plaani. Siiski jäime enda variandi juurde (tagntjärgitarkus -poleks pidanud). Peale 2 KP raiusime Kaisaga teed teistele. Ainuke "rõõm", et saime jaamasid sisse lülitada. Kokku 4-l korral. Aga sinna läks meie põhiline aur, mis lõpus valusalt kätte maksis.
Kokkuvõttes sai läbitud 53 km, linnulennul 42 km. Lõpus jäi ajapuudusel võtmata u 15min ringiga 4-ne ja 2-ne KP ja veel hullem üle 6min hilinemist. S.t. kui oleks rajal 25 min suutnud võita (mis oli täiesti reaalne), oleks tulemuseks olnud 107p ja üldjärjestuse 24. ning pere 2. aga oleks ....
Nüüd siis Lindorale.
Alustan kevadest.
Kalendrit vaadates sain kohe aru, et sügisel tuleb teha valikuid, kuna olin saanud vaikselt ka maratonipisiku. Kokku sattusid EMV pikk rada ja Tallinna SEB maraton ning ka TAOK rogain ja Tartu linnamaraton. Siiski kevadise otsusena jäid peale orienteerumise võistlused. Võtsin ette hoopis kevadel joosta 2 maratoni. Saigi külmalt (suusa pealt, ilma jooksutrennita) ette võetud Otepää-Tartu ja Riia maraton. Kummagagi rahule ei saa jääda. Otepääl oli algus liiga ilus. Sai koos Marianniga 10 km sellises tempos joostud, et lõpuaeg paistis 3.40 kanti, ka 15 km oli veel normis, aga siis läks asi "õigetesse rööbastesse". Vasikas oli väravast välja pääsenud ja arvas, et nii lihtne see ongi. Alates 30-ndast km käisin ! 100m kaupa ja samapalju kannatas ka lonkida. Aeg 4.08 :( Lõpuni aitas läbida (vahepeal pikalt maha jäänud )Marianni poolt 39-ndal km antud magneesiumi pulber ja kaastunne. Tema siiski sai joosta ja edestas mind 7 min-ga viimasel 3-l km.
Riia maratoni eel ei osanud midagi halba ega head arvata. Eelmisel õhtul Liisa ja Kaisaga Riiga, öö vanalinnas ja hommikul starti (juba kell 8 oli üle 15 kraadi sooja). Päev läkski palavaks. Juba peale 25-ndat km oli selge, et lõpp tuleb raske. Ka jootja Liisa vedas pisut alt. Unustas mind oma fotografeerimise tuhinas kostitada geeli ja joogiga. Pidin läbima kogu raja ainult korraldajate joogiga. Aeg 3.57 Kaisa jättis peale 25 km hoopis jooksu katki.
Ja veel üks võistlus - JUKOLA, viimane vahetus ja 2.43. Jooksupingutus lõppes peale esimest tundi, kuna kardetud puusavalu hakkaski märku andma- "tiksusin" veel üle poolteise tunni lõpuni. Ja siis edasi ~3 kuud ilma jooksuta. Ja ka ilma paranemistundemärkideta. Septembris otsustasin teha Artrostopi kuuri, mis kestab veel praeguseni.
Registreerisin siiski end koos Kaisaga rogainile, sest süda ei lubanud puududa, kui rogain tuleb koduõuele (23 km linnulennul koduhoovist). Siiski olin kahevahel, kas lähen või mitte. Varuvariant oli kuni 06.oktoobri !!! hommikuni , et saadan enda asemel Emily, kes oli valmis Kaisaga minema. Lõpuks isegi vist solvunud, et ta ei saanud minna (ehk lähen temaga järgmisel aastal). Eelmisel õhtul autost väljudes tegi puus halva jõnksatuse ja jäi valusaks. Veel hommikul käisin kella poole kaheksa ajal proovijooksul, kas puus lubab. Andis tunda, kuid lubas. Niisiis ilma sihte seadmata sai mindud Lindorale. Stardis sai veel klubikaaslase Marega vahetatud mõtteid, kas ikka tasub joosta ja kas valuvaigisti kaasas- temal oli. Lubasin ta lähedusse hoida. Siiski esimeses punktis kaotasin ta silmist. Edasi unustasin puusa, kuna keha sai soojaks ja tempo oli aeglane ning sobiv. Planeerimine oli sel aastal raske, kuna ei teadnud kui kaua saan üldse joosta. Segaste tunnetega siiski sai planeering valmis ja jäid võimalused tagasipöördumiseks ja varuvariant lõpu jaoks, kui peaks aega üle jääma. Peale esimest punkti (20) suur grupp pudenes. Punktis 35 oli grupp ~10-ne. Edasi 28 suunas jäime 4-kesi. Randy, Andres, Kaisa ja mina. Siit selgus, et Andres ei jooksegi Kadi-Liisiga ja see tähendab, et põhipretendent esikohale pereklassi NM variandis ei osale. Tekkis salamõte ja võistlusmoment. Siiski teades hetke vormi ei mõelnud seda mõtet edasi. Kuna Andres targalt hoidis algtempot tagasi, tõusud käies, suutsime Peraküla Krupiga koos püsida 8-nda KP-ni. KP-s 35 otsustasime lahku minna. Nemad suundusid odava 25 poole, meie teed pidi 53. Nende haak ajaliselt pikaks ei kujunenud, sest olid meil juba 32 juures tagasijooksul nähtavad, veel paar punkti ja nad olid meil järel. Siiski arvestades, et joostud oli juba varsi 3 tundi, läbitud GPS-i järgi pea 19km ja Randyl ! ainult 2 punkti meist rohkem, andis hea enesetunde. Suutsime 1 raske etapi 49-55 veel ilusti koos olla. Edasi siiski ühel kaardilugemise ja ergutusbatooni hankimise momendil lasime neil minna. Siit alates hakkaski tempo langema. Võtsime olukorda rahulikult. Õige otsus. 50-ndast väljumine pani mõtlema- kuhu edasi. Kas 59-31-30 või 31-59-30. Otsus, et 56 välja jätta oli juba tehtud. Peale minutilist nuputamist valisime 31-59-30, sest 59-st 30-sse tundus parem tee. Tagantjärgi oli see vale, sest 59 poolt tulles enne 30 oli selline tihnik, et "appi" ja tuli ka ainuke viga ~7 min. Enne 27 nägime hirmsaid rööpaid, mida suutsid metsaveomasinad teha, sinna oleks võinud uppuda. Peale 46 jõe ületust, mis oli rohkem jalanõude pesemine. See aga ei mõjunud Kaisa villile hästi ja tingis paariminutilise pausi. Veel raske tõus 45. Kaisal veel raske moment tõustes Piusa ürgoru lähedal riigiteel. Edasi läks olukord jälle kergemaks. Saime enne 33 kokku Kopra Duoga. Tempo sobis kuni 44-ni. Siis ma ei tea mis hakkas Kaisal, kes lisas tempot. Eks lõpp hakkas paistma. Poolel rajal paika pandud plaan võtta 92 punkti ja lõpetada KPga 42 ei tahtnud paika jääda. Aega jäi 42-s veel 53 min. Saigi võetud suund 52 poole. Jõhker. 7 korda 5m tõusujoont peale jõe ületamist, siis alla paar joont ja uuesti üles, siis alla 5 joont ja uuesti üles. Aga lõpp oli lähedal. Veel viimane, KP 36 ja finish. Aega jäi üle 15 min. Harjumatu. Aega jäänud alates 2006 3, 3, 5, 86 (krambid), 1 ja -5 minutit. Arvestasime juba ümber punktid, pidi ilus 100 tulema ja tuligi. Finishis oli tunda palgapäeva tunnet. Kõik olid oma palga saanud, oli eneseületamisi, oli villidega ja vigastustega võitlejaid... kuid rahunedes mõne minuti, olid kõik suhtlusaldid ja oma tulemust valmis vahendama. Tulemused saabusid seinale peale supisöömist. Kuna Kaisa ei jõudnud oma supikogust ära süüa, siis minule kulus see osa täpselt ära. Väga maitsev ja soolavarusid taastav frikadellisupp. Kaisa oli jõudnud vaikselt minna tulemuste tablooni. Kui mina jõudsin sinna, tuli ta juba vastu ja tuimalt teatas, et me vist ei saagi kohe ära minna. Läksin ka vaatama ja selgus, et olime samade punktidega (perekond Blehneriga), aga 9 min parema ajaga saanudki pereklassi MN grupis parima tulemuse. Tasuks 3 kg mett ! Päev korda läinud :). Kolmandiku rajast koos läbinud Peraküla Krupp sai meist ikka lõpuga parasjagu eest, kogudes 114 punkti ja linnulennul 5,7 km rohkem maad. See tulemus oleks olnud meilegi jõukohane, kui me oleksime olnud tugevamad :) !
Statistika: 60. koht. 34,96 km linnulennul (vaid sama palju punkte kogunud Vidzeme, sai meist 20 meetrit ! lühema maa läbida), metsas mitte vähem tavamaratonist ~42-43km. Minul 2,5 2-poolset vorstisaia, Kaisal 0,5. Minul ja Kaisal mõlemal 2,5 banaani, 3 batooni. Kahepeale 100gr-ne geel, 2 100gr shokolaadi ja 8 tundi hapnikurikast õhku. Minul kulus spordijooki kõigest 1,3 L ja Kaisal ehk veidi alla liitri. Joogipunkte me seekord ei kasutanudki (esmakordselt 6 aasta jooksul). Nagu ka foorumis ära märgitud, siis joogipunktid ei olnud kõige paremas kohas. Kui nr 24 lähedal asuv joogipunkt oleks andnud 4 punkti, ehk siis oleks rohkem stiimulit olnud sinna minna. See joogipunkt oleks võinud olla 58 läheduses hoopis.
Puus pole parem, aga ka mitte halvem. Siiski vajab tõsisemat uuringut. Ei julgenud enne rogaini uuringuid teha, kuna kartsin, et siis ei lubatagi minna !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar